´

Puhastuslend.

10.02.2015

äna,10.02.15 oli täielik üllatus, kui korraga ilm läks nii soojaks, et mesilased tulid välja lendama. Hommikul kella 11.00 paiku sain juba teistelt mesinikelt kõnesid, et mesilased lendavad. Kõik olid nii elevil. Oli ka põhjust, sest tavapäraselt toimub mesilas puhastuslend kuu aega hiljem, kui tänavu. Pole haruldane ka, et alles aprillis saavad mesilased esmakordselt välja.

Mis mul muud üle jäi kui fotokas ühes käes ja koer teises käes suunduda auto juurde ja sellega edasi mesilatesse vaatama, kas minu unimütsid soojast ilmast ennast segada lasevad. Auto välistermomeeter näitas + 8 kraadi sooja ning kui esimesse mesilasse jõudsin, käis seal puhastuslend täie rauaga. Jätsin auto veidi eemale, koer, nähes mesilasi, vaatas mulle otsa ja sain aru, et ta tunneb ennast autos väga hästi. Haarasin siis fotoka ja läksin siis pilte tegema. Õhk oli mesilasi täis aga paistis, et suurem pasandamine oli juba läbi. Mesilased tassisid hoolega surnuid mesilasi tarudest välja. Samuti juba inspekteeriti naaber tarude korravalvurite valvsust.

Vaatasin mõnele tarule ka sisse, sööta oli piisavalt ja tarud seest ilusti puhtad. Käisin ka vaatamas oma 5 raamilisi mesilasperesid ja ka need lendasid lõbusalt. Paistis, et selle aasta pehme talv sobib mesilastele hästi. Eks neil tuleb veel vähemalt kuu aega tarudes konutada, kui just ilm jälle oma päikeselist ja sooja poolt ei näita. Veebruari kuu ilmteenistuse järgi peaks tulema 0 kraadi juures.

See aasta on hakanud pihta mesinduses üllatusega ja tuleb tõdeda, et jälle on eriline mesindusaasta. Samas mõtlen, et huvitav, kas mul õnnestub kunagi ka tavalist mesindusaastat näha ;). Mesilaste lendamine pani mul südame kiiremini põksuma ja näpud sügelema – varsti hakkab hooaeg pihta!

 

 

 

Vahavahetus.

11.11.14

äna sai käidud Saaremaal asuvas uues kärjetegemise „tehases“. Sai sinna varem viidud oma mesilaste poolt kogutud vaha. Nüüd siis käisin seda ära toomas. Nii, et kuigi oled seda toimingut teinud juba üle 20 aasta, oli mul ka põnevust, kuidas asi välja kukkus. Vahetusse läks 100 kg vaha ja vastu sain 100 kg „vahvleid“ ehk kärjepõhju või nagu vanasti nimetati kunstkärge.  Kärjepõhjad olid pakendatud 5 kilostesse pakkidesse. Paber ilusti ümber ja puha. Ega selles kärjevahetuses midagi erakordset esmapilgul pole, aga tegelikult tuli toodang uudsest masinast, mis võimaldab vahast kohe teha kärjepõhjad. Vaha loomulikult sulatati eelnevalt ülesse ja seisis ka autoklaavis, mis kindlustab, et võimalike haiguse tekitajaid ei jääks vahasse. Nüüd voolas sulavaha aparaati, mis tegi sellest kohe „vahvlid“ valmis. Vana tehnoloogia kasutamisel tuli teha kõigepealt valmis vaha plaadid või rullid, mille peale teine masin valtsis kärjemustri. See oli aeganõudev tegevus, mis nüüd hoopis lihtsam ja kiirem. Minu 100 kg vaha tegemiseks kulus masinal ainult 5 tundi koos pakendamisega. Arvestades, et Kristo ja Tiina Kiiker alles katsetavad oma masinat, siis see on päris muljetavaldav. 1 kg vahast sain 13,6 lehte ( 5kg – 68lehte) kärjepõhja. Kõik ilusasti Muhu mesilaste vahast. 250 kg vaha ootab veel vahetust ja see peaks toimuma selle nädala laupäeval.

Üks kärjepakk on hetkel mu kõrval laual ning lõhnab meeldivalt vaha ja mee järele. Hakkab taas tulema kerge igatsus pista nina mesitarru, mis kahjuks hetkel võimatu, kuna mesilased talvituvad. Loodan varsti käia ka mesilas ära, et tuua tarude pealt ära söödanõud.

Keda Kristo ja Tiina tegemised vaharindel huvitavad, saavad sellega tutvuda nende kodulehel: www.vahavahetus.ee